Ühisrahastuse kasutamine ettevõtte või projekti rahastamiseks Euroopas on seotud õiguslike tagajärgedega, millest ettevõtted peavad teadlikud olema.

 

 

 

Crowdfunding on muutunud populaarseks viisiks ettevõtjatele ja väikeettevõtetele oma projektide või ettevõtmiste rahastamiseks. Euroopas on crowdfunding viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning see on avanud uusi võimalusi alustavatele ettevõtetele ja väikeettevõtetele. Siiski on crowdfundingu kasutamisel rahastamisallikana seaduslikud tagajärjed, millest ettevõtted peaksid teadlikud olema.

 

 

 

Crowdfunding on põhimõtteliselt rahaliste vahendite kogumise protsess projektile või ettevõtmisele, kogudes väikeste summade raha suurelt hulgalt inimestelt, tavaliselt interneti teel. Crowdfunding võib võtta erinevaid vorme, nagu preemiatel põhinev crowdfunding, annetuste põhine crowdfunding ja omakapitalil põhinev crowdfunding.

 

 

 

 Preemiatel põhinevas crowdfundingus saavad investorid oma investeeringu eest preemia või boonuse, samas kui annetuste põhine crowdfunding võimaldab investoritel annetada raha ilma ootuseta tagasimaksele. Omakapitalil põhinevas crowdfundingus saavad investorid oma investeeringu eest ettevõtte aktsiaid.

 

 

 

Seaduslikult kuulub crowdfunding finantsturgude reguleeriva raamistiku alla, mis tähendab, et see on Euroopas seaduste ja regulatsioonide kohaldamisala all. Crowdfundingu kasutamisel kehtivad erinevad seadused ja regulatsioonid sõltuvalt kasutatud crowdfundingu tüübist.

 

 

 

Preemiatel ja annetuste põhine crowdfunding tavaliselt ei hõlma väärtpaberite pakkumist ega müüki ning seetõttu ei allu nad väärtpaberiregulatsioonidele. Siiski peavad ettevõtted tagama, et nende crowdfundingu kampaaniad vastavad Euroopa tarbijakaitse- ja reklaamiseadustele. Näiteks ei tohi ettevõtted teha oma crowdfundingu kampaaniates valesid või eksitavaid väiteid oma toodete või teenuste kohta ning nad ei tohi kasutada ebaõiglast kaubanduspraktikat.

 

 

 

Aktsiafondide kaudu rahastamise korral kaasatakse investorite raha müügi- või aktsiate pakkumise teel, ning see on Euroopas väärtpaberituru regulatsioonide objekt. Üldiselt reguleerib aktsiafondide kaudu rahastamist Euroopa Liidu prospektimäärus, mis nõuab ettevõtetelt prospekti väljastamist, kui nad pakuvad väärtpabereid avalikkusele Euroopas. Prospekt on dokument, mis annab üksikasjalikku teavet ettevõtte, selle finantsolukorra ja pakutavate väärtpaberite kohta. Prospekti eesmärk on võimaldada investoritel teha teadlik otsus, kas investeerida ettevõttesse.

 

 

 

Lisaks Euroopa Liidu prospektimäärusele peavad ettevõtted, kes kaasavad aktsiafondide kaudu rahastamist, järgima ka Euroopa Liidu finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID II), mis reguleerib investeerimisteenuste pakkumist Euroopas. Ettevõtted peavad tagama, et neil on luba ja reguleeritakse investeerimisteenuste osutamist, ning nad peavad investoreid teavitama sobivatest avaldustest, mis on seotud nende ettevõttesse investeerimisega.

 

 

 

Lisaks peavad ettevõtted, kes kaasavad aktsiafondide kaudu rahastamist, järgima Euroopa rahapesu- ja teadlikkuseeskirju. Rahapesueeskirjad nõuavad, et ettevõtted rakendaksid meetmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimiseks, samal ajal kui teadlikkuseeskirjad nõuavad, et ettevõtted tuvastaksid ja kontrolliksid oma investorite identiteeti.

 

 

 

Kokkuvõttes võib ühisrahastus olla väärtuslik rahastamisallikas Euroopa ettevõtetele ja projektidele, kuid see on seotud õiguslike tagajärgedega, millest ettevõtted peavad teadlikud olema. Tasu- ja annetuspõhine ühisrahastus ei kaasne tavaliselt väärtpaberite pakkumise või müügiga, kuid ettevõtted peavad järgima tarbijakaitse- ja reklaamiseadusi. Omakapitalipõhine ühisrahastus hõlmab väärtpaberite pakkumist või müüki ning sellele kehtivad väärtpaberiregulatsioonid ning samuti rahapesu tõkestamise ja klientide tuvastamise regulatsioonid. Ettevõtted, kes kaaluvad ühisrahastuse kasutamist oma projektide või ettevõtmiste rahastamiseks, peaksid otsima õigusnõu, et tagada vastavus Euroopas kehtivatele seadustele ja määrustele.

Broneerige konsultatsioon